Üks tõeliselt huvitav muuseum – Järvemuuseum.Järvemuuseum asub metsa sees ja otse Võrtsjärve kaldal.

Lapsi ootas juba muuseumiõpetaja Margus. Üleriided seljast, jalanõud jalast ja kalade tundmaõppimine või alata.

Kõigepealt kuulsime, et Võrtsjärv on Eesti oma kõige suurem järv, on küll üks teine järv, mis on veel suurem aga see on naaberriigiga kahe peale. Võrtsjärv on tilgakujuline.

Kõige esimeses ruumis oli suur kala topis, selle nimi oli Valge Amuur ja ta on taimetoiduline ning see on Võrtsjärvest püütud kõige suurem kala. Nimelt kaalus ta 20 kilogrammi. Võrtsjärve sümbol ja vapi kala on koha kala. Saime teada, et koha kala on sageli pahas tujus, seega kutsutakse teda pirtsakaks printsessiks ning ta ei söö ka kõike.

Kalade tutvustamisel lõi õpetaja Margus toredaid seoseid ja see aitas lastel kalade nimetusi paremini meelde jätta. Nii saime teada, et karpkala on sõbralik, sööb ka inimesel käest. Eestis elab ta tiikides. Haugil on mõistust vähevõitu aga saba on väga tugev, röövkalad on üldse rumalad kalad. Kui ahven kardab, siis läheb tal hari ludusse. Särg on väga tark kala ja koger korralik koristaja. Linask muudab värvi nagu kameeleon ja nägimegi oma silmaga, et üks kala oli roosa ja teine kollane vastavalt akvaariumi põhjale. Lõhe tahab elada külmas vees, meie veekogud on tema jaoks kuumad ja nendes ujudes muutuks ta ,,keedetud kalaks.“

Saime teada ühe väga olulise info, et kalad ei sure kunagi nälga, sest nad saavad oma energia veest. Küll võivad kodudes akvaariumides elavad kalad surra ületoitmise tagajärjel. Kaladele tuleb toitu anda 1 kord nädalas.

Edasi suundusime erinevate akvaariumide juurde eelneva hoiatusega, et tuleb rääkida sosinal ja vastu akvaariumi seina ei tohi koputada. Nimelt kaladel on selleine elund nagu ujupõis, see suurendab neil kuulmistundlikkust ja laste hääled ja kopsimine mõjuvad valju mürana ning nad hakkavad kartma.Kuna esimene tutvustatav kala oli väga suur säga, siis mõõtsime laste pikkust seinale pandud mõõdulindi abil ja võrdlesime kala pikkusega. Saime teada, et säga võib kasvada täiskasvanu pikkuseks.

Nägime ka röövpüügiriistu, mis pakkusid huvi just poistele.

Edasi ootasid lapsi ees erinevad kalamängud. Moodustasime 3 meeskonda, millele lapsed pidid nimed mõtlema. Nii asusid mängima võistkonnad: ,,Rakett 6“ ,,Lepatriinud“ ja ,,Rasmus ja tüdrukud“. Mängud olid kõik seotud kaladega ja nii oli hea eelnevalt õpetatut meelde tuletada. Õngega kala püüdmine ja kalade tuvastamine näidistega plakatil, täpsusviskes punktide kogumine ja kalade ära tundmine. Kuubikupusle kokkupanek ja ühismäng angerja teekond.

Tõeliselt üllatasid meie laste eelnevad teadmised kaladest, mille märkis ka ära muuseumiõpetaja.

Kaks tundi möödusid linnulennul, sest oli huvitav ja väga põnev. Enne bussile minekut käisime paadisadamas, muuli peal, kus jäädvustasime muuseumiskäigust mälestuseks ühispildi.

Kallikrõlli rühma õpetajad.

Kallikrõllide rühma matemaatikategevused

Tõrukesed kanu uudistamas.

Oktoobrikuu eelviimasel nädalal oli Tõrukeste rühmas koduloomade nädal. Niisiis võtsime vastu Joosepi pere lahke küllakutse ja läksime lastega uudistama nende kümmet kana. Optimistlikult alustasime teekonda läbi sügisese Nõo alevi. Teekonnal tuletasime meelde liikluseeskirju, arutlesime tuttavate paikade üle, põikasime kauplusesse külakosti ostma. Raudtee perroonil ootaski meid Joosepi ema, kes juhatas meid oma koduaeda. Kanaaias kaagutasid kümme sõbralikku pruuni kana, kes ootasid õuele laskmist. Lapsed said ise pesadest mune otsida, kanu toita, sülle võtta ja paitada. Lisaks rääkis Joosepi ema kanade pidamisest. Lastele pakkus suurt rõõmu Joosepi mitmekesine mänguväljak. , kus oleks veelgi mängida tahetud. Aga paraku ootas meid tagasitee ja lõunasöök lasteaias. Nüüd koduteel mõistsime, kui väsinud me oleme ja sai poetatud mõnigi pisar. Kokkuvõttes jäid lapsed jalutuskäiguga väga rahule ning lõunasöök ja uni maitseid hästi. Toredaid muljeid jagati õhtul vanematega.

Põngerjate vahvad tööd

Värviliste vahtralehtede peale meisterdati tore ja lõbus nägu. Näo ilmestamiseks kasutati kastanimuna, värvilise paberi jääke ja vildikaid. Töö tegemine pakkus lastele rõõmu.

Tõrukesed uurisid käbinädalal puid, millel on käbid

Särakrõllide filminädal

Jaanuaris rikastasime oma rühma õppetegevust loodusfilmide vaatamisega. Iga päev said lapsed näha erinevate loodusfilme.

Talvine linnuvaatlus

24. jaanuaril toimus meie lasteaias ülemajaline aialinnu vaatlus. Iga rühm otsustas, kus kuidas ja mis meetoditega vaatlust läbi viis.

Särakrõllid otsustasid vaadelda linde õues:)) ja oma mängualalt. Vaatluses õnnestus meil näha lendamas väikest vareseparve.

Põngerjate rühm osales Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvises aialinnuvaatluses, mis toimus lasteaia õuealal. See on Eesti populaarsem linnuvaatlusüritus. Andmed said sisestatud elektroonilisse vaatlusankeeti.

Kallikrõllidel käis õppetegevust läbi viimas Ellemari Säde ema, aitäh!

Põngerjad ja Mesimummide nooremad lapsed käisid õppekäigul Märja katsefarmis

Põngerjad ja Mesimummide rühma 4-5 aastased lapsed olid piimanädala raames õppekäigul Maaülikooli katsefarmis Märjal.

Lapsi võttis vastu katsefarmi töötaja, kes andis ülevaate farmi tööst. Farmis on 250 lehma, neist 120 on lüpsilehmad. Lastel oli võimalus kõiki lehmasid näha vaateplatvormilt. Eriti põnev oli jälgida robotlüpsi.

Lapsed olid vaimustatud vasikate vaatamisest, sest neile lubati teha pai. Farmi töötaja näitas lutiga ämbrit, millega toideti vasikaid. Silo ja põhku vaatasid lapsed õues ning siis tegime ühispildi ja asusime koduteele. Oli tore õppekäik. Aitäh, et meid vastu võtsite!

Tõrukeste õppekäik metsa…

Kallikrõllid loodusmajas

Lapsed nägid ja tutvusid akvaariumikaladega, punakõrv – ja kollakõrv
ilukilpkonnaga, jänes Katiga, tšintšiljaga, vöötoravaga, tigudega,
prantsuse vutiga, Mehhiko tömpsuuga, kääbushamstritega, liivahiirtega,
Madagaskari prussakatega.