Tunnetusprogramm

Kallikrõllid võtsid osa Tunnetusprogrammist  Vapramäel Kiki toel. Matkajuht oli vahva ja lastepärane, oskas teha tegevused huvitavaks ja kaasahaaravaks. Liikusime mööda rada matkajuhi järel ja ta juhtis tähelepanu erinevatele märkidele looduses. Vaatlesime kevade märke puudel ja raja ääres maas, ka Elva jõel. Rada oli mõnusalt käänuline ja viis kord sügavamale metsa alla, kord jõe lähedale, kord murdunud puude alt läbi ja siis jälle üle. Ühel platsil mängis matkajuht lastega tunnetamise mängu. See seisnes selles, et poolel rühmal lülitati välja nägemismeel (seoti silmad kinni) ja siis teine pool rühma hoidis lookleva rajana köit, mida mööda käega tunnetades siis kinniseotud silmadega lapsed liikusid. Seejärel sai ka teine pool lastest proovida. Lastele see tegevus meeldis. Oli vahva, kuid ka pisut keeruline. Lapsed mõistsid, et nägemine on liikumiseks ikka väga oluline. Lõbusas tujus jutustades ja küsimusi esitades matkasime järgmise peatuspaigani. Seal oli matkajuhil ette valmistatud meile taaskord mäng kätega tunnetamise kohta. Ta andis lastele kinnised riidest kotikesed, milles oli 10 eset. Lapsed pidid kätega katsudes ja kuulates ära arvama, mis on kotis. Ka see tegevus oli väga vahva ja lapsed arvasid päris kenasti ära, mis on kotikeses. Metsa all liikudes tegi matkajuht ikka aegajalt peatusi ja juhtis laste tähelepanu järjekordsetele huvitavatele asjadele ja rääkis juurde erinevaid teemakohaseid lugusid. Sinililleoru serval käimine pakkus lastele elevust ja hiljem tagasiteel Sinililleoru põhjas kõndides arutles nii mõnigi laps, et küll me ikka olime kõrgel. Vapramäe kõrgeimas punktis proovisime kuulmismeelega tajuda, mis on anumates (nt. liiv, vesi). Lastele pakkus matk palju huvitavat ja elevust tekitavat ning kindlasti ka uusi teadmisi ja toredat päeva looduses liikudes.

 

Kallikrõllide õpetaja Aigi

Comments are closed.