Et kõik ausalt ära rääkida, peame alustama sellest, et tulemas oli isadepäev…  Ja sellest tulenevalt kirjutasime isadele kirja:

Tere!

Kuna kohe-kohe on algamas maskuliinsete inimeste hingeline kuu, siis ootame kõiki isasid lasteaeda isadepäevakontserdile, võistlusmängudest osa võtma, puzzlesid kokku panema ja laste riideid sorteerima…

NALI!!!!!

Tegelikult ootame kõiki mehiseid mehi,motomehi, muidumehi ja isamehi 6.novembril, kell 16.00 Särakrõllide rühma, kus toimub patsipunumise koolitus ja peale seda matkame Kolgale Tsiklitalli.

Tulge ja pange ennast proovile ja veetke üks õhtupoolik kolme karmi naisõpetaja, oma lapse ja tõrvikuga.

Kaasa võite võtta nutitelefoni või mõne muu turvaelemendi.

Kohtumiseni teisipäeval!

 Ja teisipäeva õhtul oligi meie rühm asjalikku nohinat täis – isad pusisid tüdrukutele patse punuda. See ju väga vajalik oskus – hommikuti, kui isad toovad lapsi lasteaeda, siis nii mõnigi kord on õpetajale altkäemaksuks šokolaad või Statoilist ostetud aurav kohv toodud, et õpetaja  patsid punuks. Nüüd pidid nad selle ise selgeks õppima – oli selliseid, kes said sellega suurepäraselt hakkama, oli neid kes proovisid hakkama saada ja mõne isa vastutus patsipunumise õnnestumise ees oli nii suur, et käedki lausa värisesid. Õpetajate ülesanne oli isadele õlale patsutada,  julgustada ning kiita: „Tubli! Näed, sa saad hakkama!“ Ja patsid tulid mehised!

Patsid punutud, võisimegi alustada oma tõrvikuretke Kolgal asuvasse Tsiklitalli. Oi, see oli äge… igal lapsel valguspulk, latern ja isad tõrvikutega rongkäiku raamimas. Müstiline oli…, sõbralik oli…, vahva oli…, julge oli…, kindel  oli…, hea tunne oli!

Kohale jõudes ootas meid oma koduväravas Tsiklitalli omanik Jaan, kes lubas meid  Motoaita. No seal lõid kõigi silmad särama. Isad uurisid, vaatasid ja kõik ohkasid Harley Davidsoni nähes. Lapsed said sõita vanaaegsete autode, rataste ja mille kõigega veel. Äge oli!

Kokkuvõtteks võime öelda, et kui üks üritus saab üldse õnnestuda, siis see oli just see üritus. Usume, et ka isad olid rahul. Kuidagi hinge läksid Kelise isa öeldud sõnad õpetajatele matka lõpus: „Aitäh, teile! Tegite selle ära, mida meie peaks tegema, aga teiega koos oli lihtsam!“

Ja meie täname teid: Aleksander, Elari, Üllar, Uhur, Priit, Jüri, Oleg, Tiit, Sulev, Ragnar, Marius, Jaan, Raiko, Kalle, Kaupo, Tauno, Rihard, Tarmo, Kaitis, Anti –  te olete päriselt ka PARIMAD ISAD! Hoidke oma peresid ja olge ise hoitud!

Kolm karmi naisõpetajat Vaike, Anita ja Nati