10.oktoobril, kaunil sügispäeval, viis reis meid lasteaiast kauni Saadjärve kaldale. Foto järve taustal ja kihku-kähku jooksuga ajalukku. Lausa jääaega välja!

Prr-rr, küll oli külm! Käed külmetasid, sest katsusime jääd. Jää on külmunud vesi ja silitamisega muutusid meie käed märjaks, tähendab jää sulas. Varsti kuivasid käed ära, sest vesi aurustus meie kätelt. Meie giid Kaupo aitas meil arutleda vee ringkäigu üle. Saime teada, et vesi väljub meie suust veeauruna, lisaks higile mis väljub läbi naha  ja pissile WC-s käies. Sellepärast ongi meil vaja iga päev mitmel korral juua. Joomise vajadusest annab meile märku janu. Ilma veeta hukkub laps juba nelja-viie päevaga, täiskasvanu peab võibolla nädala vastu.

Edasi pugesime koopasse ja karukoopa kõrval vaikselt kükitades piilusime, kuidas rebane lumes jahti peab ja orav talvel pähklit närib. Kulus üsna mitu hetke, kuni meile tuli meelde, miks orav käbisid närib – loomulikult seemnete leidmiseks, kuna need on nii maitsvad.

Järgmises ruumis vaatlesime tähistaevast ja virmalisi helklemas. Umbes niisugust taevast võisid oma eluajal näha ka ürghirved ja koopalõvid, kelle elupaigaks võis olla hoopis lage maa, mitte mets ega koopad. Miks? Aga sellepärast, et metsas poleks ürghirv oma kolme meetri laiuste sarvedega liikuda saanud, kuid koopalõvi eest pakkusid sarved tõhusat kaitset. Ning paksu karvaga lõvi sai oma nime sellest, et tema luid on tänapäevased uurijad leidnud väga palju just nende koobaste lähedalt, kus ürginimesed elasid.

Samadel lagendikel elasid tol ürgsel ajal ka mammutid, kes oma londi abil mahlast heina sõid ja end  sooja karvastikuga külmade tuulte eest kaitsesid. Iga laps sai esitada oma küsimuse mammuti kohta.

Saime teada, et mammuti võhad olid tegelikult pikaks kasvanud esihambad ja et mälumiseks mõeldud hambad kulusid ja vahetusid elu jooksul neljal korral. Kui viimased hambad olid kulunud, mammut enam süüa ei saanud. Mammutid olid elevantidest suuremad ja võisid kaaluda umbes sama palju kui 8 sõiduautot. Kui mammutil olid üsna väikesed kõrvad, siis elevandi kõrvad on väga suured. Nemad elavad soojades maades ja jahutavad end kõrvade abil. Joomiseks on mõlemil sama moodus – tõmmata lont vett täis ja pritsida vett suhu, sest muidu vett ju kätte ei saaks!

Meil oli põnev kuulata ja vaadata mammuti lugu, seintel ja kolmel korrusel oli veel väga-väga palju  põnevat uurimiseks, kuid meie aeg sai otsa ja koduteel otsustasime kindlasti veel Jääajakeskusse tagasi minna.

Särakrõllide õpetaja Anita