Krõlliperes on juba mitmetel aastatel jaanuari algupoolel tähistatud piimanädalat. On ju piim meie toidulaual üks vajalikumaid ja tähtsamaid toiduaineid. Seekordne piimanädal toimus 15.- 19. jaanuarini. Iga rühm toimetas vastavalt laste vanusele ja õppekavale omi tegemisi. Tõrukestel ja Mängukrõllidel möödus see nädal huvitavate kohtumiste ja väljasõitude tähe all.
16. jaanuaril külastas meie lasteaeda naabervallas asuva Andre farmi perenaine. Kuna päris lehma polnud võimalik kohale tuua, oli tal kaasas rahvusmotiivides kootud lehm- maskott Mummuke, kes pakkus lastele palju elevust. Tore oli saada teadmisi lehmadest, piimast ja piimatoodetest. Rohkelt infot saime juustu tegemisest. On ju Andre farm tuntud oma maitsvate juustude poolest üle Eesti. Lapsed kuulasid huviga ning küsimusigi esitati hoolega. Kohtumise lõppedes sai rühmades degusteerida kahte erinevat juustusorti, võrrelda maitset, välimust. Ka need lapsed, kes pole muidu erilised juustusõbrad, olid julged proovijad. Ning, oh imet, selgus,et see juust on ikka päris hea. Kindlasti olid suureks motivaatoriks äsja saadud teadmised juustu kasulikkusest. Vahva oli jälgida laste tõsiseid arutelusid, kellele missugune sort rohkem meeldib ja miks.
17. jaanuaril ootas koolieelikuid lasteaia juures buss, mis viis meid Märja katsefarmi. Ootusärevus oli suur, nagu eelnevatest vestlustest selgus, polnud lapsed farmis käinud ega lähedalt lehmi näinud. Kohale jõudes tutvustati meile kõige tähtsamat laudaelanikku- kümne aastast puna- valget kirja kassi. Hiirekuningat küllalt imetlenud suundusime juba vissisid vaatama. Esmalt näidati meile lehmade lüpsmist lüpsirobotiga. Polnud ju meie täiskasvanudki seda näinud, rääkimata lastest. Nõnda jätkus uudistamist tükiks ajaks. Edasi viis ringkäik meid kõrgele raudsillale, kust saime kogu piimakarja imetleda ja võrrelda. Sellel sillal kõndimine oli nii mõnegi mudilase jaoks eneseületamine, samuti polnud lapsed harjunud laudalõhnaga. Mitmedki peitsid oma nina salli või jopekrae sisse. Järgnes väljasõidu kõige emotsionaalsem osa: olime jõudnud vasikasulgude juurde. Oh seda elevust ja rõõmu kui selgus, et väikesi vissisid tohib paitada. See polnudki nii kerge, vasikad olid algul kartlikud ja ujedad, ei lippa ju iga päev farmis ligi 30 koolieelikut ringi. Peagi sai uudishimu võitu ning enamus vissidest lasi pai teha. Jätkasime teekonda, et tutvuda vasikatele antava toidu- piimapulbriga. Soovija said seda nuusutada, maitsta. Üllatus- üllatus: lõhn ja maitse osutusid täiesti mõnusateks. Järgnevalt nägime piimaandjate toitmist ning julgemad lapsed said ise proovida lehmadele heina andmist. Külaskäigu lõpul esitasime küsimusi huvipakkuvatel teemadel. Nii saimegi teada, et Märja katsefarmist saadud piim läheb Võru juustutööstusse, kust see jõuab meie toidulauale maitsva juustuna. Nõnda jõudiski kätte aeg pöörduda tagasi lasteaeda lõunasöögile. Muljeid, mõtted ja arutelud jätkusid bussis. Õhtul jagati oma uusi teadmisi emade- isadega. Lõhnade- aroomide näol sai kogu krõllipere osa meie väljasõidust.
Tõrukeste rühma mudilased said teemanädala raames koduse ülesande- meisterdada piimatoote pakendist enda soovi järgi ese. Aitäh emadele- isadele, kes olid nõu ja jõuga abiks ning selle tulemusena saabusid rühma toredad ja eripärased meisterdused. Lastel jätkus igapäevast uurimist, vaatlemist, millega meie näitus täienenud on. Põhjalikult arutleti, millest ja kuidas tööd valmisid.
Nõnda mööduski seekordne piimanädal. Jääme põnevusega uusi vahvaid väljasõite ja üritusi ootama.
Tõrukeste õpetaja Külliki.