Leedus, lasteaias Kulverstukas

 

24.-28.oktoobril 2016.a. oli Nõo lasteaia Krõll õpetajatel võimalus osaleda rahvusvahelises koolitusprojektis „Viva La Musica”. Projekt hõlmab viite riiki (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Island) ja iga riik on esindatud ühe lasteasutusega. Peamine teema on muusika kasutamine õppetegevuses koolieelses eas laste arendamisel. Esimene kohtumine toimus Leedus, kus meie Krõlliperest osalesid eripedagoog Helen Luigla, Särakrõllide rühma õpetaja Anita Tamm ja lasteaia direktriss Kristi Voore. Vastuvõtjaks oli Šiauliaist umbes 55 km lõunapoole jääva väikese linna Kelme lasteaed Kulverstukas (tõlkes „Potsataja”).

Kelme bussijaamas tervitas meid Leedu-poolne projektijuht Irina ja sõidutas mõneteistkümne kilomeetri kaugusele maalilise ümbrusega „Ažuolu slenis” hotelli, kus tutvusime teiste projektis osalejatega: Läti Koolieelsete Lasteasutuste Muusikaõpetajate Assotsiatsiooni esindajate Iveta, Liga ja Elinaga, kes on kõik ka tegevõpetajad; Islandi Fifusalir Health Preschool õpetajate Heiobjort´i ja Ragnheiour´iga ning Edela-Soome muusikaakadeemia õpetaja Jolantaga. Kuigi kõigil oli seljataga pikk reis, kujunes vestlus elavaks. Selgus, et Eestis, Lätis ja Leedus on lasteaedades üsna sarnane muusika- ja liikumistegevuste läbiviimine – 2-3 korda nädalas ja spetsialistide abil. Islandil ja Soomes muusikaõpetajat lasteaias ei ole. Islandil on kombeks, et muusikalise väljaõppe saanud inimene käib regulaarselt kunstilise ja esteetilise kasvatuse raames lastele nn. koosmusitseerimise rõõmu pakkumas. Soomes omakorda toimivad lasteaiavälised muusikalised ringid, milles osalemine on lapsevanematele tasuline.

Teisipäevasel kohtumisel meie võõrustajate juures „Kulverstukase” lasteaias tegid kõik osalejad ettekande oma asutusest rõhuasetusega muusikalise arendustöö tutvustamisele. Samuti tuli osalejatele selgeks õpetada mõned rahvuslikud laulumängud. Selgus, et paljud mängud on tuttavad teisteski riikides, kuigi vahel teise viisiga (nt. Kes aias, Kükita jt). Siiski oli kõigil osalejatel ka midagi omanäolist, rahvuskultuurile omast pakkuda.

Kuna seekordse kohtumise eesmärk oli tutvustada rahvamuusikat, oli korraldatud arvukalt kohtumisi Kelme ja Šiauliai lasteaedades, muusikakoolides ja gümnaasiumis, et tutvustada meile Leedu muusika- ja rahvakultuurialast haridust. Lapsi ja noori osaleb muusikategemises palju ja märgata on nende entusiastlikku suhtumist. Esinemise ajal kandsid lapsed rahvariideid või rahvuslike elementidega riietust. Tõdema peab, et Šiauliai Algirdo Lipeikos’e Kunstikooli muusikaosakond meenutas oma ülesehituselt väga meie oma Nõo Muusikakooli, vahe oli ehk laste arvus.

Üks kuulsamaid õpetajaid, kelle tegevusi saime jälgida, oli Laura Remeikiene, Leedus hästi tuntud muusikapedagoog, kes juhendab eri vanuses lapsi ja noori Šiauliai Ülikooli juures. Nägime noorukite esituses katkendeid tema loodud koolimuusikalist ja lasteaiaealistega läbiviidud tunde, millest jäid kõlama soojus ja helgus. Nagu ta ise märkis, on tema eesmärk tegevustes lastega õppida muusika toel nautima koos olemist ja mängulisust, pakkuda midagi hingele. Tänu sellisele suhtlemisele on tema lapsed esinenud televisioonis ja andnud välja plaate.

Ringkäigul meie võõrustajate lasteaedades märkasime paljutki huviäratavat, mõnda asja tahaks koduski järgi proovida, mõni mõte ei tasu järeletegemist. Õppimise mõttes oli käik kasulik ka mittemuusikaliselt. Palju oli väljapanekuid eelnenud ja käsilolevatest rahvusvahelistest projektidest, mis on temaatiliselt laiad, kuid sobivad ja kasulikud lasteaia lastele. Nii on tegeletud tervisliku toitumise ja tervise edendamisega, sallivuse kujundamisega, sõprade leidmisega teistest riikidest ja tähistatud ka Karupoeg Puhhi juubelit.

Silma hakkas ka kodumaa-armastus ja kultuuritraditsioonide elushoidmine. Kõikides külastatud asutustes nägime laste loodud kunstiteoseid, linnapilti kaunistasid kohalike skulptorite tööd. Linnas hakkasid veel silma suurel hulgal müüdavad krüsanteemid ja lilleseaded ning kaunistustega rahvuslik maiustus šakotas. Selgus, et valmistuti kõigi pühakute päevaks, mil austatakse kõiki oma lahkunuid. Rahvuslikke tähtpäevi tähistatakse mõnevõrra teisti kui meil, näiteks jaanipäev on eestlastel asulates ja peredes peetav tähtpäev, kuid nii Leedus kui Lätis tähistatakse seda ka lasteaedades pidulikult.

Viimasel õhtupoolikul saime osa rahvakunstipeost, mille üks osa oli rahvuslike muusikainstrumentide tutvustamine. Lasteaialapsedki jälgisid ettekannet huviga. Eriti elavaks muutusid nad muidugi siis, kui rahvakunstiansambli liikmed haarasid tantsuringi lisaks lastele ka nende vanemad ja külalised (ehk siis meid, projektis osalenuid).

Meie vastuvõtjad hoolitsesid meie eest tõesti kuninglikult. Loodame, et veebruari lõpus saame nendele ja teistelegi projektis osalejatele pakkuda sama sooja vastvõttu Eestis, oma kallis Krõlli lasteaias.

Anita Tamm ja Helen Luigla

Comments are closed.