Te kõik olete kuulnud ühest toredast muinasjutust, ühest põllutööst, millest võttis osa mitmeid  meile tuttavaid tegelasi. Peategelaseks oli muidugi  meile kõigile mitte nii tuttav köögivili. Selle töise päeva kogu tegevus käiski selle köögivilja ümber. Taat oli toimekas ja sai iga tööga hakkama. Eit ei teadnud asjast mitte muhvigi ja tütar oli nördinud, et miks jälle tema…Poeg küsis, et kas saab või ei saa, koer andis hoogu ja kass imestas, et mida asja nad ajavad. Hiir ei osanud muud kui kutsuda taevast appi ja naeris korrutas vahetpidamata, et…

 Mis viib ühe köögivilja nii kaugele,  et ta  muutub  kiuslikuks ja jonnakaks ja ei tule maa seest välja – selles on küsimus? Miks ta käitus just nii nagu me teame. Millegipärast sellest väga  ei  räägita või ei taheta rääkida või ei mäletata.

 Jah, lastele meeldib näidelda kui ka näidendeid vaadata. Meie lasteaedki kutsub aegajalt külla erinevaid lasteteatreid, kuid kõige toredam on ikkagi ise oma rühmas teatrit teha. Nagu me teame on märts teatrikuu, kuid Särakrõllide rühmale algas  teatrikuu tegelikult juba 28. veebruaril nn kontrolletendusega välismaalastele. Sel päeval viibisid meie majas külalised Lätist, Leedust, Soomest ja Islandilt. Kuna me polnud kindlad, kas muinasjutt „Naeris“ neile tuttav on, siis tegi õpetaja Anita lühikese inglise keelse  sisututvustuse ja etendus võis alata. Meil läks hästi – tekst meelest ei läinud, keegi lavalt alla ei kukkunud ja prožektorid ei purunenud. Traditsioonilise kuid omanäoliselt lavastatud muinasjutu üle tundsid rõõmu nii väikesed näitlejad kui ka pealtvaatajad. Kontrolletendus näitas, et me olime esietenduseks valmis, mis toimuski 8. märtsil meie lasteaias aga sedakorda juba suuremale publikule – mängukaaslastele, õpetajatele, emadele ja isadele.

 Naerupahvakud etenduse ajal, kaasaelamine ja kestvad kiiduavaldused etenduse lõpus andsid meile indu osaleda ka 30. märtsil Elvas Kultuurikeskuses toimuvast XI Mitteteatrite Festivalist. Sealgi sujus kõik suurepäraselt ja väikesed Särakrõllid naerutasid publikut ning žüriiliikmeid hoolega. Festivali oluliseks osaks olid loomulikult ka autasud: juhendaja preemia Vaike Tiits ja trupi eripreemia Särakrõllidele lavastuse terviklikkuse ja orgaanilisuse eest. Olime õnnelikud ja rahul.

 Ahjaa, kui keegi meie etendust ei näinud ja tekkis nüüd küsimus, et miks see naeris siis ikkagi oli kiuslik ja jonnakas ja ei tahtnud maa seest välja tulla, siis vastus on väga lihtne – ta ei olnud valmis…

Särakrõllide valmis saanud  „Naeris“ pakkus rõõmu, elevust ja head tuju terveks teatrikuuks.

 Siinkohal suured tänud Anitale ja Nataljale abi eest.

Kaunist kevadet ja imelist laste- ja noorte kultuuriaastat!

Särakrõllide õpetaja Vaike