Õpirändel Horvaatias käidud …

 

 Nõo lasteaia Krõll  projekti „Learn from colleague!“ õpiränded, mida finantseeriti SA Archimedes Erasmus+ programmi kaudu, ongi sedakorda läbi saanud. Sel õppeaastal on mitmel meie maja töötajal avanenud võimalus õpirändel kohtuda kolleegidega Bulgaarias ja  Itaalias. Viimane ränne toimus Horvaatiasse 11.aprillist – 18. aprillini käesoleval aastal. Õpirändel Horvaatiasse osalesid õpetaja Vaike, muusikaõpetaja Annika, õppealajuhataja ja projekti koordinaator Kristi ning  direktor Maire.

 

Horvaatia  on riik Euroopa Balkani poolsaare loodeosas. 1. juulist 2013 on Horvaatia Euroopa Liidu liige, pealinn on Zagreb. Rahaühik on kuna ja riigikeeleks on horvaadi keel, mis on natuke sarnane vene keelele. Võime kinnitada, et Aadria mere rannikul asuv bumerangikujuline Horvaatia on üks Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Lisaks ohtratele vaatamisväärsustele jätavad sügava mulje veneetsiapärased linnad, sügavsinine meri ja ilusad rannad, põhjas kõrguvad mäed ning sisemaal laiuvad metsad. Horvaatia on Euroopa kõige jugaderohkem piirkond.

 

Aga nüüd asjast: kogu projekti eesmärk on tagada lasteaia töötajaskonnale kaasaegsed tingimused tööalaseks enesetäienduseks, silmaringi avardamiseks ja  kogemuste omandamiseks rahvusvahelise koostöö kaudu.Meie lähetuse eesmärgiks oli saada ülevaade  Zagrebi linna halduses oleva lasteaia Jarun tegevusest ja õppida töövarjuna nende kogemustest. Igal rändajal olid omad eesmärgid ja ülesanded lähtuvalt igapäevatööst.

 

Pildil üks seitsmest.  Lasteaed Jaruni peamaja kannab nime Domogoj. 

 

Lasteaias Jarun käib 849 ühe kuni kuue aastast last. Avatud on 39 rühma, mis on ära jaotatud seitsmesse erinevasse majja. Lasteaeda juhib üks direktor, õppe-kasvatustöö valdkonda koordineerivad kaks õppealajuhatajat. Meeskonda kuuluvad erinevad haridusspetsialistid: 78 koolieelse lasteasutuse õpetajat, psühholoog, logopeed, eripedagoog ja üks tervishoiutöötaja. Kogu personal koosneb 135-st töötajast.

 

Lasteaia peamaja iseloomustab avatus – läbipaistvus ja  modernsus. Ehitusmaterjalina oli kasutatud palju klaasi. Töökeskkond oli igati kaasaegne: lasteaeda sissepääs koodiga ja seda nii personalile kui ka lastevanematele, üldldkasutatavates ruumides kaamerad, lasteaia kasutuses kaks autot. Rühmade toitlustamine seitsmes hoones tagatakse lasteaia kahe  köögi poolt. 

 

Lasteaed on suunatud R. Emilia, M. Montessori ja Waldorf pedagoogikale. Erirühmad on loodud saksa- ja inglise keele õppimiseks, kus kogu õppetöö toimub võõrkeeles; kahes rühmas kasutatakse Montessori pedagoogikat. Loodud on kaks  spordirühma ja muusikarühm.

Spordirühma meesõpetajast ja tema tundidest olime lummatud – tema isiksusest, metoodikast, tunni ülesehitusest…maailmatase…ainuüksi sellepärast tasus Horvaatiasse minna:)

Muusikarühmas on pillid kogu aeg lastele kättesaadavas kohas ja neid kasutatakse üsna usinalt. Tegevustes pööratakse palju tähelepanu rütmile ja pillimängule, vähem laulmisele. Muusikarühma lapsed osalevad rütmika õpetaja juhendamisel tegevustes, kus kasutatakse balleti elemente, ergutatakse last loovalt mõtlema ja kehaliselt end väljendama.

Erirühmades on kehtestatud kõrgem kohatasu võrrelduna tavarühmadega.

Lasteaed on avatud kell 6.00-18.00. Lapsed tohivad lasteaias olla maksimaalselt 10 tundi päevas. Õpetaja tööpäev kestab 8 tundi st 5,5 tundi lastega ja 2,5 tundi on üldtööaeg. Sõimerühmas on 18 last ja maksimaalne laste arv alates 4 aastaste rühmast  on 29. Õpetaja on rühmas tööl üksinda. Jah, just nimelt üksinda st käib ka õppekäikudel linnatänaval… Lasteaia direktor Snježana Vusic-Kodvanj tõigi nende süsteemi murekohana välja laste rohkuse ja rühmatöötajate vähesuse.

Vaatamata suurele laste arvule, valitseb  majades väga meeldiv ja rahulik atmosfäär. Keskkonda iseloomustab avatus ja vabadus – lapsed võivad vabalt kogu majas ringi liikuda. Lõunane magamine ja tegevustest osavõtt on lastele samuti vabatahtlik. Õppevahendid on suures osas õpetajate enda valmistatud ja eranditult arendavad.  Õpetamise põhimõte on, et laps ei ole passiivne vastuvõtja vaid koostööpartner, kes kasvab, õpib ja areneb läbi oma kogemuste. Tegevused on lihtsad, lühikesed ja mängulised. Väga suurt rõhku pannakse klassikalise muusika kuulamisele ja erinevate riikide õppimisele. Ühes rühmas olid lapsed äsja uurimusprojekti raames koostanud riikide mapid. Igas rühmas on välja pandud kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide lipud.  Koolieelikute rühma meesõpetaja viis tegevusi läbi ise kitarri mängides.

Kõigil kohtumisel kogesime vastuvõtjate külalislahkust, sõbralikkust, avatust ja pühendumust. Meie üllatuseks seisis igas rühmas lauanurgal Eesti lipp, sisse oli seatud Eestimaa nurgake. Me olime oodatud.

Kokkuvõtvalt võime öelda, et maailm on täis kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Õppida on palju kuid unustada ei tohi seda, et meie teeme ka oma tööd hästi ja võibolla pareminigi veel kuid peamine on, et oskaksime seda ise hinnata ja olla selle üle uhked nii nagu horvaadid seda on.

Õpiränne võimaldab luua seoseid ning  võrrelda meie ja teiste riikide koolieelse alushariduse süsteemi. Kindlasti annab selline õpiränne oskuse olla  rohkem iseseisvam, arendab suhtlemisoskust ja laiendab silmaringi. Pikk kodust eemalolek suurendab ka stressitaluvuse võimet. Alati on kasulik omandada välisriigi kogemusi, et oma kodus asju selgemalt näha.

 

Me oleme tänulikud, et projekt viis meid kokku lasteaia Jarun koostööalti ja kogemusvahetusest huvituva kollektiiviga. Igal kohtumisel ja ka vabal ajal käis arutelu erinevate teemade üle st mida nähtust-kogetust õppida ja kuidas koostööd edasi arendada. Nii mõnigi tärganud idee väärib teostamist.

Meie lasteaia koridori seinalt  leiate õpirände pildigalerii.

Vaike Tiits ja Annika Rosenthal
Nõo lasteaed Krõll

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Comments are closed.