Esimene õpiränne projekti Learn from colleague! raames toimus 20-27 septembril Bulgaariasse, Vidini linna, lasteaeda Arabella.
Rändes osalesid vanemõpetajad Tatjana Lilla ja Liia Kirs. Kohapeal hoolitses töövarjude nädala eest Danka Stamenova, Arabella lasteaia direktor.
Rändajatel oli sama sihtkoht, kuid erinevad ülesanded. Õpetaja Liia ülesandeks oli tutvuda rühma töö korraldusega ning teha märkmeid erinevate mängude kohta, mida õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel kasutatakse.
Õpetaja Tatjana ülesanne oli saada ülevaade, kuidas Vidini linnas, lapsevanemate poolt kõrgelt hinnatud lasteaias Arabella tagatakse erivajadustega laste võimetekohase arengu toetamine.
Rändajad jagasid oma kogemust kolleegidega 15. oktoobril Nõo lasteaias toimunud loengu raames. Juttu ja põnevust jätkus kauemaks.
Nõo lasteaia koridori seinalt leiate õpirännet kajastava pildigalerii.
Allolevas artiklis on õpirändajate mõtteid rändelt. Põnevat lugemist!
Kristi Voore Projekti koordinaator, lasteaia õppealajuhatajaÕpirändel Bulgaarias
Suvel, olles veel puhkusel, tuli meilile tore teade, et meie maja inimesed saavad soovi korral osaleda Erasmus + programmi järgi õpirännetel – kolme erineva maa lasteaedadesse. Tundus väga huvitav. Tahaks ju teada, mismoodi on mujal organiseeritud lasteaia igapäevatöö, mis mänge mängitakse, kuidas viiakse läbi õppetegevusi, mis meetodeid kasutatakse. Tahtmine oli minna, aga igasugused ülesanded, mis tuli täita enne, kohal olles ja reisilt tagasi tulles, sealhulgas võõrkeele oskus, need tekitasid kahtlusi. Lasteaias organiseeriti toeks soovijatele inglise keele kursused ja kui teade saime, et läheme Bulgaariasse, lootsime üldse vene keelega hakkama saada. Põnevus ja huvi aina kasvas, hakkasimegi siis süvenenult uurima, et kuhu me ikkagi läheme?
Bulgaaria on riik kagu Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Loode Bulgaarias, Doonau paremal kaldal on linn Vidin. Doonau on Bulgaaria piirijõgi, jõe teisel kaldal on juba Rumeenia ja 60 km kaugusel Serbia. Sellisse Bulgaaria nn. viimasesse linna viiski meie teekond, sest seal asuski meie külastatav lasteaed Arabella.
Peale sõitu autobussi ja kahe lennukiga, maandusimegi Sofia lennujaamas. Meile vastu oli tulnud tõmmunahaline jutukas autojuht, kes sõidutas meid veel 4 tundi üle mägede ja orgude oodatud sihtkohta.
Jõudiski kätte töönädala hommik kui seadsime sammud kohaliku lasteaia poole. Meid tervitasid vastutulelik lasteaia direktor ja sõbralikud kolleegid.
Arabella lasteaed avati 1971 a. Seal on 4 rühma, 10 õpetajat, ja 110 kolme kuni seitsme aastast last, õpetamisel juhindutakse „Step by step“ metoodikast. Ringkäigul mööda maja nägime nii mõndagi huvitavat, samas ka nostalgiliselt tuttavat nõukogude ajast.
Igal rühmal on üks suur 70 m² ruum, kus mahutatakse 30 last. Põnnid magavad samas ruumis kahekordsetes raudvoodites. Igal väiksel mudilasel on oma veepudel ja koolikott, kus on sees vanemate muretsetud õppimiseks tarvilikud vahendid. Riik ostab ainult 5-6 aastastele lastele kohustusliku õppematerjali – 8 töövihikut, noorematele ostavad kohustuslikud töövihikud vanemad. Ka muud mänguasjad ja vahendid rühma ostavad vanemad, arvestades õpetajate soovitusi.
Järgnevatel päevadel kui tegevusi sai jälgitud, kogesimegi, et lapsed teevad väga palju tööd laua taga. Lugema õpivad nad silbitades ja liitma-lahutama peavad kuuenda eluaasta lõpuks oskama 20-ne piires. Mängiti toredaid laulu- ja liikumismänge. Palju tähelepanu pöörati rahvuslikkuselele.
Osalesime ka nende ülemajalisel õuesõppepäeval, kuhu oli kaasatud isegi kohalik televisioon. Õues oli igal rühmal oma ala erinevate rauast turnimisvahenditega ja huvitav katseaed, mille eest lapsed ise hoolitsesid.
Tutvustasime sealsetele kolleegidele ka oma lasteaeda ja tegevusi. Väga vaimustuses oldi meie kingiks kaasaviidud Krõllist, samuti leiti palju häid ideid mida meie lasteaia tegevustest üle võtta.
Külastasime ka Vidini 12-klassilist kooli, kus õpib ligi 1000 õpilast. Kool üllatas meid kaasaegse sisustuse, väärikate ning huvitavate väljapanekute poolest. Hindamissüsteem on neil 2-6-ni ja kool algab 15.sept.
Meeleolukaks kujunes õhtune koosviibimine sealsete kolleegidega, maitstes kohalikke roogi ja tantsides rahvuslikke tantse lõbusa muusika saatel.
Pühapäeval külastasime Magura koopaid, imetlesime Belagrašiku linna mägist ilu ja võimsat kaljukindlust. Õhtuti jalutasime piki Doonaud ja mööda Vidini linnatänavaid. Käisime kohalikul sümfooniahooaja avakontserdil, külastasime etnograafiamuuseumi ja imepärast kirikut.
Jättes hüvasti armsate rosinsilmsete väikeste bulgaarlaste ja lahkete kolleegidega, alustasimegi tagasisõitu läbi udu ja vihma üle mägismaa Sofia poole. Enne tagasilendu jõudsime veel imetleda linna uhket ja suursugust Nevski katedraali. Jälle mõned ümberistumised ja sõidud ning olimegi õnnelikult kodus. Küll oli nüüd värskeid muljeid, meenutusi ja kogemusi, mida jagada oma töökaaslastele ja kui väga armas tundus oma kodune lasteaed.
Liia ja Tatjana