Lasteaia 32. sünnipäev

Taas on üks aastaring täis saanud ja käes lasteaia sünnipäev. 32. aastat, on seda lasteaia jaoks vähe või palju, jäägu igaühe enda otsustada. Seda, kuidas töötajad lasteaia sünnipäeva tähistavad, otsustasid meie eest Maire ja Kristi. Ju nad teadsid, et oleme otsustusvõimetud…Öeldi, et neljapäeva õhtu võtke kodust vabaks, riietus pidulik.

Kell 19.00 Tartus villa Margareta. Ah, kui ilus, suursugune, peen ja väljapeetud koht. Maire, Kristi ja Rain Sangernebo: sõnavõtud, õnnitlused ja Maire lubatud õhtuüllatus lisas pinget ja ootusärevust.

Jah, 32. aastat, on seda siis vähe või palju, jäägu tõesti igaühe enda otsustada…või siis ikkagi mitte. Sest kellegi jaoks on kolmekümne kahest lasteaiavanusest saanud kolmekümne tööaastane  fakt Nõo lasteaias Krõll, mida muuta ei saa ja otsustada pole nendel siin midagi. Mis tehtud, see tehtud! Vallavanem andis üle vallavalitsuse tänukirjad südamega tehtud töö eest õpetajatele Liia Kirsile, Kersti Kuningale, Tatjana Lillale, Kaja Lillale ning õpetaja abidele Annelis Rohtmetsale ja Tiia Raudsepale. Ja lisaks kinkis meie Maire neile veel kuldsete tähtedega tikitud NIMELISE ja lasteaia logoga saunalina, mis mõnes töötajas (nime ei hakka nimetama, aga Vaike sa pead veel 15 aastat töötama) sulaselget kadedust tekitas.

Ja siis sai pidulik osa läbi ja siis tuli praad…aga kuhu jääb üllatus?….ja siis tuleb kohv…huvitav, mis üllatus see on?….ja siis tuleb jäävesi….pakkuge, mis võiks üllatuseks olla…ja siis ta tuli…üllatus muidugi…maakeeli öelduna kõhutantsijad (neil oli ka mingi väga peen nimi, mida praegu ei suuda meenutada). Aga, tegelikult olid üllatusesinejad väga ägedad, seda enam, et tegemist oli lapsevanemate Kärdi ja Leanikaga. Aplaus!! Nad õpetasid soovijatele  kuidas seda tantsu tantsida ja üllatus üllatus, meil on potentsiaaliga inimesi (va Maire(nimi muudetud), kellel ei tulnud see eriti hästi välja). Kokkuvõtteks võib öelda, et õhtu oli ikkagi tõeliselt lõbus. Mis sellest, et Vaike ootas tegelikult üllatusesinejaks Jüri Homenjat ja 30. aastase tööstaažiga Tiia ei saanudki karaokemasinat…Enne lahkumist palus vallavanem meil pidu jätkata, kuid soovitas mitte liiale minna, sest homme on jälle päev ja seda enam, et esietendus tulemas…

Reede. Ning siis see algas – hommikul hakkas ettenähtud ajal ettenähtud kohta voolama tõeline lastesumm. Sigin ja sagin andis tunnistust kõikide ootusärevusest ja rambipalavikust. See tunne haaras kõiki, alates lastest ja lõpetades õpetajate, õpetaja abide ja lasteaia juhatajaga. Jaa, tegemist oli ühe lustaka ja lõbusa lastele mõeldud etendusega, kus näitlejateks meie oma maja töötajad. Ägedad kostüümid, omavalmistatud  rekvisiidid, lõbusad laulud, lustakad tantsud, andekad esinejad, meelestläinud sõnad – seda kõike said lapsed ja  lapsevanemad nautida lasteaia sünnipäeval.

Etendus „Kiuslik naeris“ oli mõnusalt kaasahaarav, parasjagu naljakas, aga ka mõtlemapanev. Lavastuse teema oli hästi päevakajaline, kus ühe pere lapsed  kasvavad suureks ja lähevad laia ilma õnne otsima…nende vanemad jäävad üksi ja täidavad oma vanaduspäevi sokke nõeludes ja  telekast „näosaadet“ vaadates…Näidendi tugevuseks võibki pidada sisu st, et tuleb valida teema ja vorm, „mis läheb lastele peale“. Etendus oli kavalalt läbi põimitud ridadevahelistest tõdedest, et ka täiskasvanul oleks huvitav vaadata. Laste keeleline võimekus ei ole nii suur kui meil suurtel inimestel ja seega on laste jaoks tähtis visuaalne pilt. Siia alla kuuluvadki dekoratsioonid, lavakujundus, kostüüm. Siin kohal eriline kiitus õmblejale Viivele, kunstnikule Piretile ja  Valjale, kes meid kostüümidega varustas.

Laste poolehoiu võitnud ja äratundmisrõõmu pakkunud etendus näitas, et õpetajad ja õpetaja abid on valmis mitte ainult teatrit vaatama, vaid on nõus ka ise teatrit tegema. Ja, mitte halvasti! Hoopis vastupidi – väga hästi tegid! Keegi on kusagil öelnud, et teiste ametitega võrreldes kardab õpetaja palju rohkem naeruväärseks jääda just näitelaval mängides, ning seda hinnatavam ja sümpaatsem on meie pedagoogide julgus üles astuda. Teame ka seda, et  õpetajatena olles eeskujuks peame me ka ise  midagi tegema, siis hakkavad ka lapsed tegutsema.

Teatri juures on üheks suureks plussiks just seal leiduv maagia, kust minnakse otsima elamust. Ja tundus, et elamuse said kõik – lavastaja, näitlejad, lapsed. Üks laps ütles pärast etendust nii toredasti oma õpetaja kohta: „Seal oli minu õpetaja. Ta oli kõige ilusam.“ Omavahel öeldes mängis õpetaja Külli (nimi muudetud) kartulimardikat ja ta ei näinud sugugi kõige ilusam välja . Nagu pärast etendust joonistatud piltideltki näha võib, siis meeldisid lastele kõik tegelased ja eriti meeldis Taavi mängitud taadi roll…ja siis meeldis veel… ja siis see oli eriti äge…ja see oli nii naljakas…

Kokkuvõtteks võiks öelda, et lapspublikut ei oleks vaja karta, pigem soovida, aga see publik on vaja enda poole võita.  See publik on vaja endale nö pihku saada ja sellisel juhul on ta meie käes nagu tainas mida saab vastavalt vormida ja voolida – panna naerma või kuulama. Ja seda suutsid, meie näitlejad suurepäraselt.

Aitäh teile kõigile kallid kolleegid, et olemas olete ja  selle eest, et tegite lasteaia 32. sünnipäeva meeldejäävaks!!!

Õpetajad Vaike ja Kaja                    

Etendust toetas Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupp.

 

 

 

 

 

 

 

 

Comments are closed.