„Krõll on keskmine laps, kes teeb vigurit, kuid kes püüab olla ka hea. Maailm peab temaga arvestama ja sellega, et ta on just niisugune nagu ta on,” ütleb lastekirjanik Ellen Niit.
Krõll on tegelikult pärit Ellen Niidu lapsepõlvest. Sõja ajal, kui Ellen väike tüdruk oli, oli toiduaineid raske saada. Kommidest, nätsudest ja krõpsudest ei osatud siis unistadagi. Kõige paremad maiused olid pidupäevadeks ema küpsetatud koogid või magusad saiad.
- novembri hommikul lehvitas vallatu tuuleiil Nõo Krõlli aiale riputatud värvilisi lipukesi. Põlevad õueküünlad näitasid varahommikustele saabujatele õdusat valgust. Krõll tudus veel magusat iluund..
Hommikul, kell 8.30 kogunes kogu lasteaiapere lipuplatsile, et tukkuv Krõllimaja sünnipäevalauluga äratada: „Õnne soovime sul, õnne soovime sul. Palju õnne kallis Krõõõõõll, õnne soovime sul…!“ Selle laulu peale hakkaski Krõllimaja ärkama: vähehaaval hakkasid akendes tuled süttima, säraküünlad särisesid rõõmsalt ja katuselt kostis imelikku häält ja no muidugi…sealt ta tuli…kõigepealt paistis käsi, siis jalg, siis pea ja lõpuks oli ta ärganud…majaomanik… Krõll isiklikult. Sünnipäevaliste silmad olid täis üllatust ja imestust.
Krõlli tervitus kõlas üle kogu alevi. Ta rääkis midagi pannkookidest ja moosist ja rosinatest ja mustadest ploomidest… Oma tänukõne lõpetuseks kuulutas Krõll välja SUURE MÄNGUPÄEVA – õpetajad ei tohtinud nii tähtsal päeval lapsi täna õpetamise ja kasvatamisega kiusata vaid terve päev pidi olema üks mäng ja trall.
Toas ootas lapsi tõeline Krõlli sünnipäevavääriline hommikusöök – pannkoogid moosiga, mille Krõll isiklikult igasse rühma kohale tõi. Krõlli Moosi keetis Kadi ja pannkooke küpsetas Virge retsepti ja juhtimise järgi päris mitu õpetajat. Krõll imetles kaunilt kaetud laudasid, vastas laste küsimustele ja tänas lapsi õnnitluskaartide eest. Kaardid leidsid omale koha fuajees, et kõik, kes soovivad saaksid neid imetleda ja häid soove lugeda. Lapsed ja õpetajad nautisid hommikusööki ning lustisid terve päeva.
Lõunaks kogunes kogu maja personal saali, et tähistada tähtsat päeva. Krõlli maja sai 41 aastaseks. Maja direktriss Kristi pidas sünnipäevakõne, kus tõi võrdluseks välja, et kui 9. novembril 1981. aastal toimus avamispidu, oli lasteaias 4 rühma, 45 last ja 9 töötajat. Tänasel päeval on laste ja töötajate arv 4,6 korda suurem. Hiljuti liitus meie lasteaiaga 50 töötaja. Vallavanem Maano Koemets õnnitles maaliga õpetaja Küllikit, kel täitus tänavu 40 aastat Krõllimajas ja õpetaja abi Ljubat, kes on Krõllis töötanud juba 35 aastat.
Mõnusat lõunat aitas sisustada kitarrihelidega Paul Neitsov ja juttu jätkus kauemakski. Lõunapaus möödus märkamatult ja peagi oli aeg tagasi rühma tööle minna, sest säravate silmadega tembud, vallatused, krutskid ja koerustükid juba ootasid.
Jah, Ellen Niit on öelnud, et Krõll tunnetab täpselt, kui palju võib koerustükke teha. Krõlli tembud on samad, mida lapsedki teevad. Peale selle, et Krõll on igas lapses, on päris esimeses Krõlli raamatus Ellen Niit öelnud:
Igas eideski on ju veidi last:
krõllib veidike – saabki asi tast.
Aitäh lastele, kes seda maja rõõmukilgetega täidavad, aitäh meeskonnale, kes oma kogemusi ja teadmisi jagavad, aitäh juhtkonnale, kes seda kõike ohjes hoiab, aitäh lastevanematele, kes sel päeval laste und valvasid ja aitäh Päikesekrõllidele ja Särakrõllidele, kes sünnipäeva korraldasid.
Järgmiste kohtumisteni!
Õpetajad Kairi ja Vaike