Eile ei olnud meil lasteaias vett kella 10-14. Enne seda olin lasknud ämbrid, potsikud ja totsikud vett täis. Kui lastel oli vaja wc-s käia, käsi pesta jne, siis olime ise olemas, valasime kannuga kätele ja potti vett. Ka loputuskastist lasin vett peale säästlikult. Kuna lapsi oli vähe, siis saime hakkama. Alguses lapsed muudkui katsusid kraane ja loputuskastinuppu…no mida pole seda pole. Kui nad ärkasid ja kraani lahti tegid, siis oli selline rõõm ja joovastus. Igaüks, kes kraani avas, see kiljus rõõmust….meil on jälle vesi…..

Selle pika jutuga tahan öelda, et kui vajalik on kogemusest õppimine ja see andis uut inspiratsiooni teha ka edaspidi selliseid eksperimente….uuesti veega, elektriga, paberiga, isegi maiustustega, mänguasjadega. See aitab meie lastel mõista paremini säästlikku eluviisi ja õpetab neid väärtustama seda, mis on. Kutsun ka teid kõiki üles järgima sedasama ja tegema lastega huvitavaid eksperimente.

Siinkohal tahan öelda, et lapsed on tulnud meid õpetama. Mitte, et ma poleks seda varem teadnud vaid nad tuletasid meelde, et laps õpib kõige paremini selle selgeks, mida ta on kogenud.